Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus

Asendus-ja järelhooldusteenus

Asenduskodu

ASENDUSHOOLDUSTEENUS (Sotsiaalministeerium)

01.01.2018 muutus sotsiaalhoolekande seadus, millega seoses senised perekonnas hooldamine ja asenduskoduteenus kujundati ümber asendus- ning järelhooldusteenuseks, mida korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohalikke omavalitsusi abistab muudatuste ellurakendamisel sotsiaalkindlustusamet.

Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldusteenust võib osutada ka lühiajaliselt vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva.

Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Lapse teenusele suunamisel tuleb eelistada hooldusperet ning erandina lapse olulisi huve arvestades perekodu- või asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja, kes peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses last vahetult kasvatavale isikule kehtestatud nõuetele. Kõigi asendushooldusteenuse osutamise viiside puhul peab lapse isiklike kulude katteks tegema kulutusi iga kuiselt keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. Muud kulud lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutaja vahel.

Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga. Täpsem info toetusfondi kaudu jagatavate vahendite kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Soovituslik juhis kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus

Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last).

Perekodus osutab perevanem teenust elades lühi- või pikaajaliselt teatud perioodil koos perekodus olevate lastega. Ühe perevanema poolt minimaalne teenuse osutamise aeg mitme perevanemaga peres on üldjuhul kümme ööpäeva ühes kalendrikuus ning katkematu teenuse osutamine viis ööpäeva. Ühe perevanemaga perekodu puhul elab perevanem koos lastega ööpäevaringselt ning kasutab 42-l päeval aastas kolmanda isiku abi.

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus

Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last).

Asenduskodus hoolitsevad laste eest kasvatajad, kes töötavad töölepingu alusel. Seetõttu on asenduskodu peres rohkemal arvul laste eest hoolitsevaid inimesi ning nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus.

JÄRELHOOLDUSTEENUS (Sotsiaalministeerium)

Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Järelhooldusteenusel viibiva isiku isiklike kulude katteks tuleb igakuiselt teha kulutusi keskmiselt 240 eurot ühes kuus ja vähemalt 2880 eurot ühes aastas.

Kohaliku omavalitsuse üksus tagab järelhooldusteenuse SHS § 4516 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes kuni õpingute katkestamise või esmase nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada järelhooldusteenuse ka mitteõppivale kuni 21-aastasele asendushooldusel viibinud isikule või kuni 25-aastaselt õppivale eestkostel viibinud isikule.

Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt asendus- ja järelhooldusel viibinud isikute arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse järelhooldusel olevate isikute arv 1,0-ga, hooldusperes asendushooldusel olevate isikute arv 2,0-ga, asenduskodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,3-ga ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv 2,4-ga. Täpsem info toetusfondi kaudu jagatavate vahendite kohta on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt.

Soovituslik juhis kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.